1. LISA: SIHTRÜHMA MOODUSTAMINE

http://register.un75.online

Kui otsustate moodustada sihtrühma, kasutage selget ja läbipaistvat valikumenetlust ning täpseid ja põhjendatud kriteeriume. Konsultatsiooni(de) kvaliteet sõltub suurel määral eri sidusrühmade usaldusväärsest esindatusest.

Osalejate kindlaksmääramise kriteeriumid võiksid olla järgmised:

  • Usaldusväärsus
  • Pädevus ja arenguküsimuste alased teadmised kohalikul tasandil
  • Institutsiooniline suutlikkus
  • Tõrjutud kogukonna või rühma esindamine
  • Liikmesusel põhinevad organisatsioonid, mis keskenduvad majandus- ja sotsiaalküsimustele
  • Vastutus esindatava kogukonna või rühma ees
  • Sooline ja põlvkondade vaheline tasakaal
  • Asukoht linna-, maa- või kaugemates piirkondades

Sidusrühmade kaardistamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil võib aidata määratleda ja tasakaalustada osalemist sidusrühmades ja nende vahel, selgitada dünaamikat ja suhteid, mis võivad konsultatsioone mõjutada, ning tagada, et kedagi ei jäeta välja.

Kaardistamiseks vajalikud andmed võib muude võimaluste hulgas liigitada soo, etnilise päritolu, elukoha (maapiirkonnad, slummid või linnad) ja majandussektorite kaupa, et kajastada erinevate peamiste rühmade olukorda ja elutingimusi.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata osalejatele, kes tavaliselt osa ei võta, nagu noorukid, võõrtöölised, kodutud, seksitöötajad jne. Mõnel osalejal võivad olla oskuste puudujäägid või ajapiirangud (näiteks takistava asjaoluna päevapalga kaotus), millega tuleb toime tulla. Mõnel võib olla vaja lisaaega ja korraldaja abi sisendi väljatöötamiseks oma struktuurides, enne kui ta on valmis seda jagama laiema konsultatsiooni käigus. Teatavate tõrjutud rühmade puhul tuleb meeles pidada julgeolekuriske.

ETTEVALMISTUSED SIHTRÜHMA MOODUSTAMISEKS

Järgmised punktid võivad olla kasulikud konsultatsioonikava ettevalmistamisel, sealhulgas kaasatuse, võrdsuse ja vastutuse põhimõtete järgimisel.

  • Kas teatavate rühmade osalemiseks on takistavaid tegureid?
  • Kas sidusrühmade otsustusprotsesside vahel on erinevusi, näiteks esindamise, volituste delegeerimise ja/või enamuse reegli osas?
  • Kuidas saab kommunikatsioonivahendeid või -kanaleid kohandada, arvestades sidusrühmade väärtusi, norme ja keeli?
  • Milliseid kultuuriliselt sobivaid konsulteerimismehhanisme on võimalik luua?
  • Kas saame toetuda olemasolevatele ja hästi toimivatele dialoogiga tegelevatele institutsioonidele või foorumitele, näiteks riiklikele või kodanikuühiskonna mehhanismidele?
  • Kuidas aegsasti levitada konsultatsioonide kohta teavet, et osalejatel oleks ettevalmistusteks piisavalt aega?
  • Kuidas teavitada tulemustest sidusrühmi, kes on konsultatsioonidesse panustanud aega ja teinud jõupingutusi? (Märkus: ÜRO75 meeskond töötab välja üleilmse platvormi, et tutvustada arutelude peamisi tulemusi.)
  • Millised tagasisidemehhanismid tagavad sidusrühmadele võimaluse esitada ettepanekuid või tõstatada küsimusi?

SIHTRÜHMA MOODUSTAMISEKS VAJALIKUD SAMMUD

Kõik dialoogid peaksid põhinema selgel kontseptsioonikirjeldusel ja selgetel tingimustel. Mõnel juhul tuleb neid kohandada (keel, vorming), võttes arvesse eri osalejaid. Kõigil osalejatel peab olema juurdepääs sellele teabele enne osalemist. Mõnel juhul võib korraldaja koostada töövookava, et suhelda osalejatega konsultatsioonieelselt.

Kui konsulteerimiseks on aeg määratud, peaksid korraldajad:

  • Täitma ÜRO75 registreerimisvormi, mis sisaldab identifitseerimisnumbrit, mida kasutatakse eri dialoogide jälgimiseks.
  • Teavitama osalejaid konsultatsiooni päevakorrast ja muudest taustamaterjalidest.
  • Individuaalsetesse rühmadesse kutsutakse umbes 12 inimest samast valijaskonnast (nt noored). Rühma osalema jõuab neist tavaliselt 8–10 osalejat.
  • Dokumenteerima demograafilised või sotsiaalmajanduslikud andmed osalejate kohta, kuid neid tohib jagada üksnes osalejate loal.
  • Koguma fotosid, audio- ja videosalvestisi, et lisada need arutelujuhi tagasiside vormi, ning kasutades neid teabevahetuse eesmärgil, saades selleks osalejate kirjaliku nõusoleku.
Close Menu