ÜHINE ÜRO75 VESTLUSRINGIGA: KUIDAS SEE KÄIB?

SEE ON MEIE MAAILM. JA MEIE TULEVIK. SEEGA TULEB KÕIGIL JA KÕIKJAL RÄÄKIDA SELLEST, MILLIST TULEVIKKU ME TAHAME.

ÜRO tähistab 2020. aastal oma 75. aastapäeva ja algatab selle puhul rahvaarutelu ÜRO75. Rahvaarutelu algataja on ÜRO peasekretär António Guterres ning sellest tõotab tulla kõigi aegade suurim ja ulatuslikem üleilmne arutelu teemal, kuidas ehitada üles selline tulevik, mida me tahame.

Maailmas, kus leiavad aset enneolematud muutused ja esineb keerulisi probleeme, näiteks kliimakriis, muutused elanikkonnas, tehnoloogia etteteadmata areng, on vajadus ühiselt tegutseda suurem kui kunagi varem. ÜRO julgustab ÜRO75 kaudu inimesi ühiselt arutama, kuidas tõhusama rahvusvahelise koostöö kaudu saavutada 2045. aastaks, st ÜRO 100. aastapäevaks, parem maailm.

Praegusel pöördelisel ajal esitab ÜRO75 kolm tähtsat küsimust:

1.

MILLIST MAAILMA ME SOOVIME LUUA?

2.

KAS MEIL ON PIISAVALT AEGA?

3.

MILLISEID MEETMEID ON LÕHE ÜLETAMISEKS VAJA?

Igaüks võib vestlusringiga ühineda. ÜRO soovib ametlikesse ja mitteametlikesse internetis ja internetiväliselt peetavatesse dialoogidesse kaasata võimalikult palju inimesi kõigist 193 ÜRO liikmesriigist. Koos jagavad nad oma lootusi ja hirme, hindavad olemasolevaid ja tulevasi riske ning otsivad võimalusi üleilmseks koostööks.

Paralleelsed üleilmsed arvamusküsitlused ja meediaanalüüs annavad statistilisi andmeid. Maailma liidritele esitatakse konsolideeritud seisukohad ja ideed ning neid levitatakse laialdaselt.

ÜRO jaoks on ÜRO75 puhul tegemist kuulamis- ja õppimisaastaga. ÜRO organisatsioonidel, riigipõhistel rühmadel ja peamistel sidusrühmadel on keskne roll kolme meetme võtmisel:

INIMESTE ÜHENDAMINE

ERI RÜHMADE, EELKÕIGE NENDE, KEDA ÜLDJUHUL KUULDA EI VÕETA, KOKKUVIIMINE, ET LUUA UUS ÜLEILMNE DIALOOG.

NENDE HÄÄLE KUULDAVAKS TEGEMINE

KANALITE AVAMINE, ET INIMESED SAAKSID RÄÄKIDA JA OLLA KUULDAVAD!

TEGUTSEMA INNUSTAMINE

TAGASISIDE ANDMINE NING LAHENDUSTE JAGAMINE JA SOOVITAMINE.

SEE TÖÖVAHEND AITAB VESTLUST ALUSTADA.

„Üheskoos saame õppida kogu maailma rahvastelt, kuidas paremini toime tulla globaalsete probleemidega.“

Peasekretär António Guterres

MÄRKIGE OMA KALENDRITES ÜRO 75 AJAKAVA

24. oktoober 2019

ÜRO75 tutvustus

2. jaanuar 2020

Ametlik käivitamine

26. juuni 2020

ÜRO harta päev

21. september 2020

UNGA 2020

24. oktoober 2020

ÜRO päeva lõpetamine

31. detsember 2020

Ametlik lõpetamine

1. SAMM

INIMESTE ÜHENDAMINE

ERI RÜHMADE, EELKÕIGE NENDE, KEDA ÜLDJUHUL KUULDA EI VÕETA, KOKKUVIIMINE, ET LUUA UUS ÜLEILMNE DIALOOG

Alates 2019. aasta lõpust on kõigil ÜRO riiklikel büroodel võimalik ÜRO75 vestlusringi toetada. Aega ei tohi kaotada: meie tulevikulootuste ja -ideede kujundamises peaks osalema võimalikult palju inimesi.

KES ON OODATUD OSALEMA?

Igaüks saab ÜRO75 vestlusringis osaleda. Mõned üldised osalejate kategooriad:

VALITSUSED (RIIKLIKUD, KOHALIKUD, PIIRKONDLIKUD)
POLIITILISTE OTSUSTE TEGIJAD, SEALHULGAS PARLAMENDILIIKMED
NOORED, SEALHULGAS KOOLID, ÜLIKOOLID NING KOHALIKUD JA RAHVUSVAHELISED NOORTELIIKUMISED
KODANIKUÜHISKOND, SEALHULGAS ÜHISTUD, LIIDUD, VALITSUSVÄLISED RÜHMITUSED JA RAHVALIIKUMISED
ERASEKTOR, SEALHULGAS SUURED JA VÄIKESED ETTEVÕTTED
SIHTASUTUSED
AKADEEMILISED RINGKONNAD JA MÕTTEKOJAD, SEALHULGAS OLEMASOLEVATE TEADUSUURINGUTE KAUDU
MEEDIA: DIGITAALNE, TRADITSIOONILINE JA SOTSIAALMEEDIA
ÜRO SÜSTEEM (BÜROOD JA ÜKSIKISIKUD)
PIIRKONDLIKUD ORGANISATSIOONID
ÜKSIKISIKUD
MUUD OLULISED OSALEJAD

Nende hulka võivad kuuluda nii ÜRO suhtes kriitiliselt meelestatud inimesed kui ka muud rühmad, keda alati kuulda ei võeta, näiteks puuetega inimesed, rändajad, pagulased, riigisisesed põgenikud ja inimõiguste kaitsjad. Oluline on ka usujuhtide ja traditsiooniliste ametivõimude panus, kui see on asjakohane.

MILLINE ON MEIE LUGU?

Kõigepealt esitage lühike ja inspireeriv selgitus:

  • Miks me räägime?
  • Mis kasu on osalemisest?
  • Milline on selle mõju?
  • Milliseid meetmeid ma saan võtta?

MÕNED NÕUANDED DIALOOGIDE ÕNNESTUMISEKS

  • Määrake kindlaks kõige tõhusamad kanalid osalejateni jõudmiseks.
  • Jagage avalikult teavet.
  • Kõrvaldage piirangud, mis takistavad osalemist, ja tegelege nendega.
  • Võtke vajaduse korral konfidentsiaalsuse kaitse meetmeid.
  • Looge vahetu õhustik ja leevendage „konsultatsiooniväsimust“, kui korraldate vestlusi üritustel või foorumitel – muutke need lõbusaks ja kaasavaks!
  • Kaaluge dialoogide korraldamist koos peamiste riiklike partneritega.
  • Koguge ja rakendage saadud kogemusi korrapäraselt.

2. SAMM

TEHKE END KUULDAVAKS

KANALITE AVAMINE, ET INIMESED SAAKSID RÄÄKIDA JA OLLA KUULDAVAD!

Kõigi aegade suurimas üleilmses vestlusringis teeb ÜRO75 inimeste hääle kuuldavaks nii internetis kui ka internetiväliselt, kogukondades, koolides, linnades, juhatustes ja parlamentides, jõudes eri riikide ja põlvkondadeni. Kuna inimesed kujutlevad tulevikku ette oma kogemustest ja väljavaadetest lähtuvalt, otsivad nad lahendusi kollektiivseks tegutsemiseks.

KUIDAS MEIEGA ÜHINEDA?

Vestlusringiga ühinemiseks on mitu võimalust, alates sotsiaalmeedia kampaaniast kuni lihtsa üheminutilise küsitluseni või ametlikuma sihtrühma aruteluni.

Võimalikke valikuid:

Laadige ÜRO75 video üles oma sotsiaalmeediaplatvormile ja paluge oma sõpradel, partneritel ja võrgustikel hakata plaane tegema. Kommunikatsioonivahendite ja -ideede loetelu leiate siit.

Laadige alla ÜRO75 lühiülevaade ja jagage seda: beta.un75.online lühisõnumiga, kui see teie riigis toimib.

Korraldage mitteametlik vestlusring: vestlusringe võib korraldada kõikjal. Neid võib siduda koosolekute ja konverentside või muude üritustega, näiteks meeskonnaüritus, lõunasöök või hommikukohv. Koosoleku korraldamisel kaaluge otseülekannete kasutamist, mis võimaldab eri asukohtades asuvatel osalejatel hõlpsasti koosolekut reaalajas jälgida, seda kuulata ja sellel osaleda.

Vestlused sotsiaalmeedias: alustage lihtsat küsimuste/vastuste ringi, kasutades rakendusi nagu Twitter, Google Hangouts, Facebook, jne. Üldsus leiab need kiiresti üles, suurendades nõnda nende osalemist konsultatsioonis. Vestlused ja küsimused/vastused on kasulikud ka otseülekannete puhul.

Veebiarutelud: ÜRO75 meeskond töötab välja ulatusliku veebiplatvormi digitaalselt juhitud dialoogide korraldamiseks ja hõlbustamiseks. Samuti võidakse teha veebiaruteludeks kättesaadavaks alternatiivsed digitaalsed platvormid ÜRO riikide rühmadele ja sidusrühmadele.

Ametlikud sihtrühmad: nende ülesanne on teha põhjalikumaid ja struktureeritumaid uuringuid, mida saaks üleilmselt kasutada. Kui kasutate seda varianti, tuleb täita üksikasjalikum tagasiside vorm. Täiendavad juhised ametlike sihtrühmade kohta on esitatud 1. lisas.

KÜSIMUSED VESTLUSE HOOGUSTAMISEKS

Milline oleks teie ideaalne maailm 25 aasta pärast, st ÜRO 100. aastapäeval? Mis on tänasega võrreldes erinev? Kirjeldage, milline võiks olla päev 25 aasta pärast?

  • Millisena tahame näha tulevikku, mille oleme loonud oma lastele ja lastelastele?
  • Kuidas mõjutavad igapäevaelu teadus ja tehnoloogia? Kas kõiki inimesi koheldakse õiglaselt ja võrdselt? Kuidas teevad riigid koostööd?
  • Kas teie arvates on teie lastel ja lastelastel vähem või rohkem võimalusi kui teil? Kas neil läheb paremini või halvemini, näiteks hariduse või töövõimaluste poolest?
  • Kas arvate, et teie/järgmine põlvkond on sotsiaalselt, majanduslikult ja füüsiliselt rohkem või vähem mobiilne ?
  • Kas teie elu möödub paremas või halvemas looduskeskkonnas? Kuidas võib olla keskkond muutunud?

Palun valige üks või mitu valdkonda või lisage mõni juurde ja arutage seda rühmas.

  • Kliimamuutused ja keskkonnaküsimused (nt reostus, metsade hävitamine)
  • Vaesus ja ebavõrdsus
  • Uued tehnoloogiad (nt sotsiaalmeedia, tehisintellekt)
  • Rahvastikumuutused (nt rahvastiku kasv, vananev elanikkond, ränne, linnastumine)
  • Julgeolekuohud (nt relvakonflikt, kübersõda, kuritegevus ja vägivald)
  • Usalduse kadumine valitsuste vahel ning inimeste ja valitsuste vahel?

Mida peaksime praegu tegema, et muuta maailm tulevaste põlvkondade jaoks paremaks?

  • Mida saaksite üksikisikuna teha, et luua unelmate maailm? Mida te parema maailma nimel teete?
  • Kes peaks tegutsema, et nende suundumustega toime tulla? Milline peaks olema valitsuste roll? Ettevõtjate roll? Kodanikuühiskonna roll? Üksikisikute roll? Muude osalejate roll?
  • Milliseid tegevus- ja koostöövorme oleks kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil vaja? Kuidas saaksid seda hõlbustada ÜRO ja muud rahvusvahelised institutsioonid? Mida nad saaksid paremini teha?

NÕUANDED ARUTELUJUHTIDELE

Mitteametlikes vestlustes ja struktureeritumates sihtrühmades etendab otsustavat rolli arutelujuht. Üldised juhtpõhimõtted on järgmised:

  • Anda selget teavet selle kohta, miks dialoogid toimuvad ja kuhu arutelu suundub
  • Austada eri seisukohti ja hõlbustada nende jagamist
  • Tegeleda konstruktiivselt vastuoluliste seisukohtade ja võimu tasakaalustamatusega
  • Kohaneda kohalike vajadustega
  • Hinnata konsulteerimist
  • Tagada vestluse säilitamine ja tagasiside

ALUSTAMISEKS VAJALIKUD RESSURSID

Trellos on videod, netisaated, sotsiaalmeedia vahendid, logoga seotud suunised ja muud.

Tutvuge nende lühikeste teabelehtedega, et olla kursis ÜRO75 meeskonna järgmiste kõige pakilisemate teemadega:

Tehnoloogia võib muuta maailma ausamaks, rahumeelsemaks ja õiglasemaks, kuid see võib ka kujutada endast ohtu eraelu puutumatusele, hõlbustada autokraatlikku kontrolli, õhutada konflikte ja ebavõrdsust. Kuigi tulevased tehnoloogiad võivad tunduda ähvardavad, ei ole kartuseks põhjust. Nagu ka meie eelmistel põlvkondadel, on ka meil – valitsustel, ettevõtjatel ja üksikisikutel – võimalus valida, kuidas uusi tehnoloogiaid rakendada. Kas heal või halval eesmärgil?

Juurdepääsuks klõpsake siin.

Konfliktide ja vägivalla olemus on alates ÜRO asutamisest 75 aastat tagasi oluliselt muutunud. Konfliktid on harvem traagiliste tagajärgedega, kuid kestavad kauem ning nendes osalevad pigem riigisisesed rühmad kui riigid. Mõrvade arv on mõnes maailma osas suurenemas ning sooline vägivald näitab kasvutendentsi.

Tehnoloogiline areng on võimaldanud sõjalisel otstarbel kasutada robotprogramme, droone ja reaalajas voogedastust, aga korraldada ka küberrünnakuid ning kasutada lunavara ja häkkida andmeid. Samal ajal on rahvusvaheline koostöö surve all, mis vähendab konfliktide ja igasuguse vägivalla ennetamise ja peatamise üleilmset potentsiaali.

Juurdepääsuks klõpsake siin.

Maailmas on vaesuse vähendamisel tehtud märkimisväärseid edusamme: viimase kolme aastakümne jooksul on toodud äärmisest vaesusest välja üle miljardi inimese. Inimkonna vaesema osa sissetulekud ei ole aga selle aja jooksul peaaegu üldse muutunud, kuigi üleilmne majandustoodang on alates 1990. aastast enam kui kolmekordistunud. Ebavõrdsus õõnestab majandusarengut, mis omakorda süvendab ebavõrdsusest tingitud sotsiaalseid lõhesid.

Riikides ja nende vahel püsib jätkuvalt ebavõrdsus, mis on tingitud inimeste sissetulekutest, geograafilisest asukohast, soost, vanusest, etnilisest kuuluvusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, klassist ja usutunnistusest, millest sõltuvad juurdepääs, võimalused ja tulemused. Mõnes maailma osas on need lõhed süvenemas. Samuti on tekkimas lõhed uuemates valdkondades, näiteks juurdepääs võrgu- ja mobiilsidetehnoloogiatele.

Juurdepääsuks klõpsake siin.

Kliimamuutus on meie ajastu määrava tähtsusega kriis ja see toimub veelgi kiiremini, kui me kartsime. Kuid selle üleilmse ohuga silmitsi seistes ei ole me kaugeltki jõuetud. Nagu peasekretär António Guterres septembris märkis: „Kliimamuutustega seotud hädaolukord on võidujooks, mida me oleme küll hetkel kaotamas, kuid meie võiduvõimalused on siiski alles.“

Ükski maailma paik ei ole kliimamuutuste laastavate tagajärgede eest kaitstud. Temperatuuri tõus põhjustab keskkonnaseisundi halvenemist, loodusõnnetusi, äärmuslikke ilmastikuolusid, toidu ja veega kindlustamatust, majandushäireid, konflikte ja terrorismi. Merevee tase tõuseb, Arktika sulab, korallrahud surevad, ookeanid hapestuvad ja metsad põlevad. On selge, et senisest tegevusest ei piisa. Kuna kliimamuutuste hind on pöördumatult kõrge, on aeg julgelt ühiselt tegutseda.

Juurdepääsuks klõpsake siin.

Prognooside kohaselt kasvab maailma rahvaarv 2050. aastaks kahe miljardi inimese võrra – praeguselt 7,7 miljardilt 9,7 miljardi inimeseni – ning jõuab sajandi lõpuks peaaegu 11 miljardi inimeseni, kuigi sündimus väheneb jätkuvalt. Prognooside kohaselt kasvab rahvaarv selle aja jooksul üha enam linnades ning alla 5aastaste laste osakaal on väiksem kui üle 65aastaste inimeste osakaal.

Kuni aastani 2050 peaks pool maailma rahvastiku kasvust jääma peamiselt üheksa riigi arvele: India, Nigeeria, Pakistan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Etioopia, Tansaania, Indoneesia, Egiptus ja Ameerika Ühendriigid (kahanevas järjekorras). Sahara-taguse Aafrika elanikkond tõenäoliselt kahekordistub, samal ajal kui Euroopa elanikkond tõenäoliselt väheneb.

Samas liiguvad inimesed ühest kohast teise. Kuigi rahvusvaheliste rändajate osakaal on viimasel kahel aastakümnel püsinud ligikaudu 3% juures maailma elanikkonnast, on nende arv alates 2000. aastast kasvanud rohkem kui poole võrra. Samuti on pikaleveninud konfliktide tõttu järsult kasvanud nende inimeste arv, kes on sunnitud oma kodudest põgenema, ning see arv võib kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise tõttu veelgi suureneda. Suurem osa pagulaste ja rändajate voogudest suundub maailma lõunapoolsematesse riikidesse.

Juurdepääsuks klõpsake siin.

Palun täitke kõigi dialoogide puhul ja nende loendamiseks registreerimisvorm, mille leiate meie veebisaidilt UN75.org, ning te saate kordumatu identifitseerimisnumbri.

3. SAMM

TEGUTSEMA INNUSTAMINE

TAGASISIDE ANDMINE NING LAHENDUSTE JAGAMINE JA SOOVITAMINE.

Inimeste ühendamine ja nende hääle kuuldavaks tegemine aitab saavutada peamise eesmärgi: innustada tegutsema parema tuleviku nimel. ÜRO75 raames välja töötatud ideed peaksid:

  • andma panuse avalikku arutellu
  • pakkuma sisendit riiklikele ja rahvusvahelistele otsustajatele
  • innustama kodanike laialdasemat osalemist
  • süvendama üleilmset koostööd

Iga vestlus saab julgustada üksikisikuid tegutsema lähtuvalt sellest, mida nad on kuulnud ja õppinud.

Nii ametlikest kui ka mitteametlikest dialoogidest võib saada teavet ja tõendeid, mida riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid saavad kasutada. Tulemused võivad olla muu hulgas inspiratsiooniks uutele programmidele, investeeringutele, partnerlustele ja kampaaniatele.

ÜRO75 meeskond töötab välja üleilmse platvormi, mille kaudu saab näha arutelude peamisi tulemusi.

Välja töötatud seisukohti ja ideid tutvustatakse maailma liidritele ja ÜRO kõrgematele ametnikele ÜRO Peaassamblee 75. istungjärgu raames toimuval kõrgetasemelisel üritusel septembris 2020.

TÕENDITE DOKUMENTEERIMINE

Dialoogide dokumenteerimine muudab need usaldusväärseks ja eri tasanditel jagatavaks ning pakub tõendeid meetmete võtmiseks. Tüüpilised dokumendid on järgmised:

  • andmed osalejate ja nende valimise kohta
  • demograafilised näitajad
  • video- ja audiosalvestised osalejate muljetega
  • konsultatsiooni käigus tehtud fotod ja/või lood
  • sotsiaalmeedia
  • raportööride aruanded
  • analüütiline kokkuvõte ja peamised järeldused

Ametlike sihtrühmade puhul võimaldab arutelujuhi vorm teavet tsentraalselt salvestada ja analüüsida. Vestlustel osalevad inimesed saavad anda tagasisidet arutelujuhi kaudu või ÜRO75 veebisaidil.

TULEMUSTE KINNITAMINE

Nii tagasiside vormid kui ka ÜRO75 veebisait pakuvad võimalusi tulemuste kinnitamiseks ning protsessiga seotud soovituste või probleemide esitamiseks.

Tulemuste kinnitamine võib hõlmata ka muid lihtsaid samme, nagu koosolekute aruannete või uuringutulemuste jagamine ning täiendavate sisendite nõudmine. Kinnitamine võib toimuda sihtrühmade kogunemise ja koosolekute ajal, kasutades visuaalseid meetodeid, et saada kohest tagasisidet selle kohta, mida osalejad ütlevad.

KAUGELEULATUV JA LAIAULATUSLIK KOMMUNIKATSIOON

Mõjus kommunikatsioon on otsustava tähtsusega kogu ÜRO75 ja individuaalsete konsultatsioonide raames ning kõigi meediavormide puhul. Inimeste näod ja lood muudavad need teemad elavaks, mõjutades avalikke arutelusid, mis saavad meetmeid hoogustada. Dialoogide dokumenteerimisel ja kinnitamisel jälgige inimesi, lugusid ja sotsiaalmeediat, mille mõju on kõige tõenäolisem. Tehke koostööd kommunikatsiooniüksustega, et kasutada parimal viisil ära nende mõjuvõimu.

Viiteid ja riiklike kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamiseks vajalikku materjali leiate ülemaailmsest kommunikatsioonistrateegiast ja ÜRO75 kommunikatsioonidokumentidest.